Kõik meie kodanikud on talendid

Oct

19

0

Eile Eesti Teaduste Akadeemia saalis toimunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt kokkukutsutud arutelul „Quo vadis, Eesti talent?“ jäi kõlama mõte, et talentide Eestisse tulemise eelduseks on meie endi hoiakute ja suhtumise sallivamaks muutumine tagasi- või ka siiatulijatesse.

Kaheaastane projekt on nüüd lõpule jõudnud ja täna tehti toimunust kokkuvõtteid. „Talendid koju!“ projektimeeskonna nimel kõnelenud Cherry Media ärijuht Martin Kõiva tõi väga positiivsena välja projektiga kaasnenud suure meediakära ja ühiskonnas tekitatud diskussiooni, mille põhjuseks teema, mis puudutas väga tugevalt ühiskondlikku närvi. Probleeme nähakse nii organisatsioonide kui ka riigi tasandil.

Skype Technologies OÜ juhi Tiit Paananeni sõnul tuleb riigil olla poliitiliselt avatusele fokusseeritud ning kohelda siiatulijaid nagu külalisi. Tuleb rõhutada ja müüa meie häid väärtusi, mida mujal ei ole. Välismaise kogemusega inimestel on meile siin oma kogemuste põhjal palju õpetada ja tema sõnul on Skype rahvusvahelisest töötajaskonnast vaid võitnud. Sellised väliskogemusega kolleegide soovitused nagu „Pane oma võrgustik Eesti jaoks tööle!“, „Õpeta meile, kuidas valida õigeid lahinguid!“, „Ole muutus!“ ja muud sarnased, puudutavad selgelt vaid hoiakuid ja mitte teadmisi ega oskusi.

Portaali „Talendid koju!“ kaudu pärast Lancasteri Ülikooli lõpetamist Elion Ettevõtted AS-is tööle asunud Kaspar Korjus rääkis ka väljakutsetest ja raskustest Eestist väljapoole õppima asumisel. Ka tema sõnul on nii Eestist välja minnes kui ka tagasi pöördudes olulisteks teguriteks suhtumine ja kommunikatsioon. Alates aastast 2007 kuni tänaseni on suhtumine ka minejatesse hakanud muutuma. Kui 2007. aastal püüti minejaid pigem kinni hoida, siis kolme aasta järel soovitatakse küll minna kogemusi hankima, kuid klausliga, et Eesti vajab Sind! Tema sõnul võiks hüüdlause Eestist väljapoole õppima minejale olla „Mine, me oleme 100% Sinuga!“.

Arengufondi nõukogu liikme Raivo Vare sõnul on oluline muuta Eesti atraktiivseks väljastpoolt tulijatele, vastasel korral muudab EL-i riikide omavaheline kasvav konkurents talentide pärast Eesti tulevikus sihtriigist doonorriigiks. Sihtriigiks saamiseks on Eestil vaja ületada ääremaa mentaliteet ning talendipoliitika puhul peab esimene valik olema oma talentide kaasamine enne teiste järele minekut.

Paneeldiskussioonis „Quo vadis, Eesti talent?“ osalesid president Toomas Hendrik Ilves, Skype Technologies OÜ juhatuse liige Tiit Paananen, talendijuhtimissüsteemide arendaja Riina Varts, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige Valdo Kalm. Diskussiooni juhtis Presidendi Kantselei direktor Siim Raie. Diskussioonis osalenud tõdesid, et ainuüksi ühiskonnas vallandunud diskussioon näitas teema olulisust ja projekti „Talendid koju!“ vajalikkust, nüüd peaks järgnema sügavam arutelu riiklikult toetatud konkreetsete sammude üle.

President Toomas Hendrik Ilves pidas kõige olulisemaks hoiakute muutmist, mis on meie ühiskonna üheks suurimaks väljakutseks. „Negatiivsed hoiakud ja sallimatus pärsivad inimeste tagasitulekut rohkem kui langus sissetulekutes või ükskõik milline muu bürokraatlik takistus. Meie enda positiivsed hoiakud ja tahe need inimesed taaslõimida ühiskonda, on kõige aluseks,“ sõnas Eesti riigipea.

Lisa kommentaar

Saada