USAs õppinud Liis Leitsalu: riigi väiksuse tõttu on ka iga inimese roll suurem ja olulisem

Jul

26

0

Liis Leitsalu, kes omandas USAs bakalaureusekraadi geneetika alal, arutleb selle üle, mida on ühel väiksel riigil tippspetsialistile pakkuda, kes on “talent” ja miks ta Eestisse tagasi pöördus.

Kes Te olete?

Liis Leitsalu. Hetkel doktorant Tartu Ülikoolis ja peaspetsialist TÜ Eesti Geenivaramus. Eestist lahkusin peale 8. klassi lõppu – keskooli lõpetasin Norras, BSc kraadi omandasin Shotimaal ja MSc kraadi USAs. Peale kümmet aastat võõrsil tulin tagasi koju.

Kes või mis on Teie jaoks “talent”?

Arutleks pigem, kes on need “talendid”,  keda kampaania “talendid koju” raames kodumaale tagasi kutsutakse.  Minu arvates võiks pidada talendiks inimest, kel on mingid erilised teadmised ja oskused.

Kui varem räägiti “ajude äravoolust” siis Talentidest rääkimine oleks nagu soojem, viisakam ja laiahaardelisem. Esiteks pole jutt ainult asjast/organist – ajust – vaid ikka inimesest ja tema talendist. Teiseks, talent on laiem mõiste – kui minu jaoks ajude äravoolu all on peamiselt grupp nö “booksmart” akadeemiliselt harituid inimesi, siis siinkohal mõeldakse ka nö “streetsmart” oskusi. Samas, nüüd eestis olles olen veel tajunud ka seda, et kojutulnud/tagasitulnud talentidest rääkides, mõeldakse enamast ikka seda, et see äramainimistväärt talendi tarkus on just välismaal omandatud. Seega, nagu mõeldaks midagi ainulaadset, mingit oskust, mida kohapeal ei oleks saanud,vähemalt mitte sel moel või määral.

Miks peaks Eestisse tagasi tulema?

Sõna “peab” mulle ei meeldi. Aga mis võiksid olla inimeste motiivid? Arvan, et neid võib olla seinast seina. Saan rääkida ainult oma vaatenurgast, eks see esinda siis mingi osa arvamust.

Enne, kui veel eemal elasin ja tagasitulekut kaalusin oli peamiseks põhjuseks 10 aasta jooksul üha suurenenud koduigatsus. Minu jaoks on kodu see kus on minule kallid inimesed ja mis teha, hoolimata sõpradest siin ja seal, siis need tõelised määravad inimesed olid minu jaoks ikkkagi Eestis. Samuti olin lubanud peale iga kooli lõppu, et tulen Eestisse. Mingi hetk tundus, et kui nüüd ei lähe, siis hiljem saab väga raske olema (kui on juba pere loodud ja kodu soetatud vms).

Teiseks oli juhuste kokkulangemine – magistri töö raames võtsin ühendust Geenivaramuga. Minu üllatuseks sain vastuse varamu direktorilt endalt, kes oli vägagi koostööaldis. Lisaks sellele, tuli välja, et ta oli juba aastaid just minu taustaga spetsialisti otsinud. Algaski koostöö, mis lõppes magistritöö eduka kaitsmisega ja tööpakkumisega Geenivaramus. Pole vist uudis, et palkade osas Eesti USAga väga konkureeriv ei ole, aga väärtused peituvad kusagil mujal.

Mida on Eestil talentidele pakkuda?

Rahvatarkus ütleb, et parem olla suur kala väikeses tiigis (nagu Eesti)  kui väike kala suures tiigis (nagu USA).

Konkurentsi puudumise tõttu antakse võimalus ja vaadatakse, mida sa selle võimalusega teed (sink or swim), mitte ei pea aastatega oma võimalust ära teenima. Riigi väiksuse tõttu on ka iga inimese roll suurem ja olulisem. Spetsialist võib olla riigis üks neljast, või isegi ainuke omal alal ja see tunne on hea ja ligitõmbav.

Mida annab välismaa kogemus?

Avaram silmaring, tolerantsus, mõistmine…

Igal pool on omad head ja vead, kusagil pole võiroosiga pudrumäed ootamas. Kui teisi noori kuulata Eestis raskel ajal unistamas, kuidas välismaal oleks palju parem, siis tunnen ka, et olen saanud südamerahu. Ei arva, et minu probleemid kõik laheneks, kui koliksin Austraaliasse.

Mida tähendab tagasitulnu Eesti ühiskonnale?

Lisaks oma “talendile” saab tagasitulnu kodustele meelde tuletada neid erlisi väärtusi, mis Eestil on ja siin olles mõnikord ära unustatakse. Tihiti toob aga üks tagasitulnud talent boonusena kaasa veel mõne Talendi.

Lisa kommentaar

Saada