USAs hariduse omandanud Solveig Jahnke pajatab, mida Eestil pakkuda on

Feb

10

0

 

 Alustades pisikestest, aga olulistes asjadest, loetleb Solveig, kuidas välismaal Eestil on talendile pakkuda maailma parimat jogurtit, kohukesi, kohupiima, rukkileiba ja võid, metsmaasikamoosi, kilode kaupa kukeseeni aga ka palju muud.

Kes Te olete?

Solveig Jahnke, 3 lapse ema, abikaasa, Eesti Kunstiakadeemia avalike suhete juht

Kes või mis on Teie jaoks “talent”?

Talent oli paartuhat aastat tagasi Iisraelis käibelolnud raha- ja (hõbeda) kaaluühik.  Üks talent oli tavainimese jaoks ligi 20 aastaga teenitav töötasu.  Meie kultuuriruumis on talent soodumus, potentsiaal, kaasasündinud anne.

Sealtsamast Juudamaalt pärineb ka mõistujutt, mis on kirjas ühes maailma bestselleris ehk enimmüüdud raamatus.  See raamat pole Eestis veel kuigivõrd populaarne, aga talletab endas nii mõndagi tarkust.  Mõistujutt räägib ühest isandast, kes andis oma sulastele talendid – ühele andis viis, teisele kaks ja kolmandale ühe talendi, öeldes, et “Kasutage neid vastavalt oma võimetele, kuni ma reisil olen!”

Kui ta reisilt naases, siis see sulane, kes oli saanud viis talenti, oli juurde teeninud veel viis. See, kes oli saanud kaks, oli samuti neid kahekordistanud. Kuid see, kes sai ühe talendi, oli matnud selle maapõue isanda põllul.  Isand kiitis neid, kes olid talente investeerinud ja juurde teeninud, kuid laitis seda sulast, kes oma talendiga kasutult ümber käis.

Minu jaoks omab see mõistujutt väga otsest tähendust seoses talentide ja nende kasutamisega.  Oluline on tuvastada endas talendid ja neid arendada ning elada elu oma potentsiaali ulatuses.  Vanemate ülesanne on aidata lastel oma talente ehk kaasasündinud andeid määratleda neid julgustades, suunates, arengule kaasa elades.

Miks peaks Eestisse tagasi tulema?

Tingimata ei peakski tagasi tulema, sest Eestile on kasu ka nendest saadikutest, kes Eestit kalliks peavad ja hea sõnaga meenutavad.  Kui need professionaalid on oma alal tunnustatud ja võimekad tegijad, siis toob ka see Eestile au ja kasu kasvõi mainekujunduses ja seda kümneid kordi rohkem kui ükski “Welcome to Estonia” kampaania seda iial suudaks.

Mina tulin tagasi, sest mul oli tunne, et Eestil on mind rohkem vaja, kui mõnel muul riigil.  Saan siin olla kasulikum.  Ühtlasi soovisime kasvatada oma lapsed eesti keele ja kultuuri keskkonnas.

Mida on Eestil talentidele pakkuda?

Eestil on talendile pakkuda maailma parimat jogurtit, kohukesi, kohupiima, rukkileiba ja võid, metsmaasikamoosi, kilode kaupa kukeseeni.

Ja veel…

Eesti saab talente kohe rakendada, konkurentsisõel ei ole nii tihe, kui suurtes riikides.  Sageli tähendab see seda, et talente peab lihvima käigu pealt ja õppima peab oma vigadest ja kogemustest rohkem kui teiste omadest.

Mulle meeldis, kuidas üks EKA vilistlane põhjendas oma tagasitulekut, miks talle Eestis meeldib:  “Eesti on väike.  Kui Sul lähevad kingad katki, siis lähed kingsepa juurde, kui Sul on vaja raamat kujundada, siis lähed graafilise disaineri juurde.  Suhted on isiklikud ja inimlikud.”  Meid on nii vähe ja meid on teineteisele vaja.  Me võiks üksteisest rohkem rõõmu tunda ja üksteist tunnustada – igaühte omas rollis, omal kohal, olgu see amet silmapaistev, kuulsusrikas või iseenesestmõistetav ja tolmune.

Mida annab välismaa kogemus?

Välismaa kogemus avardab mõttemaailma, õpetab sallivust, mõistmist ja õpetab arusaamist, et asjad on tegelikult igalpool ühtemoodi, aga neid nimetatakse erinevate nimedega.  Inimloomus on sama, väärtushinnangud on teised, ühiskonna protsessid on samad.  Vaidlused käivad ikka kühvlite ja ämbrite jagamise üle nagu liivakastis.

Mida tähendab tagasitulnu Eesti ühiskonnale?

Kunagi rääkis mu Ameerika ülikooli professor, kes vastutas välistudengite ülikooli integreerimise eest, et tema meelest on välismaa kogemusega nõndaviisi: Omamaalasena olen ma sinine ja välisriik, kus õpin, kollane.  Kui ma nüüd oma riiki tagasi lähen, siis ei ole ma enam ei sinine ega kollane vaid roheline.

Olen sellega ärakäinuna nõus – mõttemaailm muutub, hinnangud muutuvad.  Ma saan tagasiolles jääda nostalgitsema neid häid omadusi, mis on USAs ja kiruda väiklust, küünilisust, kitsarinnalisust ja varjatud rassismi siin ühiskonnas või aktsepteerida Eestit sellisena nagu ta on oma täiuses, heas ja halvas, tervises ja haiguses ja anda oma panuse selle ühiskonna muutumisse – iseenese paremaks muutumise läbi.

 

Lisa kommentaar

Saada