Kõik meie kodanikud on talendid

Oct

19

0

Eile Eesti Teaduste Akadeemia saalis toimunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt kokkukutsutud arutelul „Quo vadis, Eesti talent?“ jäi kõlama mõte, et talentide Eestisse tulemise eelduseks on meie endi hoiakute ja suhtumise sallivamaks muutumine tagasi- või ka siiatulijatesse.

Kaheaastane projekt on nüüd lõpule jõudnud ja täna tehti toimunust kokkuvõtteid. „Talendid koju!“ projektimeeskonna nimel kõnelenud Cherry Media ärijuht Martin Kõiva tõi väga positiivsena välja projektiga kaasnenud suure meediakära ja ühiskonnas tekitatud diskussiooni, mille põhjuseks teema, mis puudutas väga tugevalt ühiskondlikku närvi. Probleeme nähakse nii organisatsioonide kui ka riigi tasandil.

Skype Technologies OÜ juhi Tiit Paananeni sõnul tuleb riigil olla poliitiliselt avatusele fokusseeritud ning kohelda siiatulijaid nagu külalisi. Tuleb rõhutada ja müüa meie häid väärtusi, mida mujal ei ole. Välismaise kogemusega inimestel on meile siin oma kogemuste põhjal palju õpetada ja tema sõnul on Skype rahvusvahelisest töötajaskonnast vaid võitnud. Sellised väliskogemusega kolleegide soovitused nagu „Pane oma võrgustik Eesti jaoks tööle!“, „Õpeta meile, kuidas valida õigeid lahinguid!“, „Ole muutus!“ ja muud sarnased, puudutavad selgelt vaid hoiakuid ja mitte teadmisi ega oskusi.

Portaali „Talendid koju!“ kaudu pärast Lancasteri Ülikooli lõpetamist Elion Ettevõtted AS-is tööle asunud Kaspar Korjus rääkis ka väljakutsetest ja raskustest Eestist väljapoole õppima asumisel. Ka tema sõnul on nii Eestist välja minnes kui ka tagasi pöördudes olulisteks teguriteks suhtumine ja kommunikatsioon. Alates aastast 2007 kuni tänaseni on suhtumine ka minejatesse hakanud muutuma. Kui 2007. aastal püüti minejaid pigem kinni hoida, siis kolme aasta järel soovitatakse küll minna kogemusi hankima, kuid klausliga, et Eesti vajab Sind! Tema sõnul võiks hüüdlause Eestist väljapoole õppima minejale olla „Mine, me oleme 100% Sinuga!“.

Arengufondi nõukogu liikme Raivo Vare sõnul on oluline muuta Eesti atraktiivseks väljastpoolt tulijatele, vastasel korral muudab EL-i riikide omavaheline kasvav konkurents talentide pärast Eesti tulevikus sihtriigist doonorriigiks. Sihtriigiks saamiseks on Eestil vaja ületada ääremaa mentaliteet ning talendipoliitika puhul peab esimene valik olema oma talentide kaasamine enne teiste järele minekut.

Paneeldiskussioonis „Quo vadis, Eesti talent?“ osalesid president Toomas Hendrik Ilves, Skype Technologies OÜ juhatuse liige Tiit Paananen, talendijuhtimissüsteemide arendaja Riina Varts, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige Valdo Kalm. Diskussiooni juhtis Presidendi Kantselei direktor Siim Raie. Diskussioonis osalenud tõdesid, et ainuüksi ühiskonnas vallandunud diskussioon näitas teema olulisust ja projekti „Talendid koju!“ vajalikkust, nüüd peaks järgnema sügavam arutelu riiklikult toetatud konkreetsete sammude üle.

President Toomas Hendrik Ilves pidas kõige olulisemaks hoiakute muutmist, mis on meie ühiskonna üheks suurimaks väljakutseks. „Negatiivsed hoiakud ja sallimatus pärsivad inimeste tagasitulekut rohkem kui langus sissetulekutes või ükskõik milline muu bürokraatlik takistus. Meie enda positiivsed hoiakud ja tahe need inimesed taaslõimida ühiskonda, on kõige aluseks,“ sõnas Eesti riigipea.

Otsime koostöös Äripäevaga kaasautoreid!

Sep

17

0

Hea talent!

Meil on hea meel teatada, et Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel kutsub kõiki välismaal resideeruvaid nupukaid eesti inimesi üles kirjutama Eesti juhtivasse majanduslehte.

Kaasautoril on vabad käed – võid avaldada vabalt valitud teemal (ei pea olema ainult majandusega seotud) arvamusloo või teha asukohariigi keerdkäikudest reportaaži. Kõik põnevad mõtted ja ettepanekud on oodatud. Ka loo pikkuse osas ettekirjutusi pole – oodatud on nii lühikesed arvamuslood online’i kui ka pikemad kuni A4 lood paberlehte.

Et asjale vürtsi lisada, siis paneb Estonian Air ühele sõnasepale välja kaks piletit vabalt valitud sihtkohta ning võidulugu avaldatakse ka pardaajakirjas InTime! 

Kui soovid kaasa lüüa, siis saada oma kontaktid harry.tuul@aripaev.ee ja Sinuga võetakse ühendust!

Haara kinni heast võimalusest enda arvamus laiema publikuni viia ja Eesti elu mõjutada!

 

Teravat sulelendu,

Talendid Koju meeskond

Eesti Päevaleht: Vestlusring: kuidas me tagasi tulime

Sep

08

0

Paljud on Eestist lahkunud võõrsile tööle või õppima. Kuid on ka neid, kes on tagasi tulnud – kaasas välismaalasest abikaasad ja lapsed. Kuidas nad siin hakkama saavad? Eesti Päevaleht uuris seda kolmelt naiselt.

Juunis avaldas Päevaleht arvamusloo, mille kirjutas pärast kümmet välismaal elatud aastat Eestisse naasnud õpetaja (vt Kadri Kiviste: Kuidas ma Eestisse tagasi tulin, 4.6). Ta tuli siia tagasi koos abikaasa ja kahe lapsega. Ta kirjutas, et Eestisse naasmist ei takista niivõrd väikesed palgad kui argimured: legaalselt korterit üürida on keeruline ning lasteaiakohti saada on pea võimatu. Kas sarnased mured kimbutavad kõiki välismaalt naasnud peresid?

Aet Annist: Minu suurim probleem ongi välismaalasest mehe siia toomine. Esiteks on ta Briti hindu ja paraku on rassism asi, millega Eestis võib silmitsi sattuda. See tekitab minus kõhklusi. Kas või netikommentaarid. Mõistan, et see on tillukese harimata grupi vaatenurk, aga see vaenulik seltskond on kusagil üsna lähedal olemas. Inglismaal on ka rassismi, aga seda ei taju oma mullis elades. Teiseks – kuidas motiveerida tulema inimest, kelle jaoks Eesti ei ole kodumaa ja kelle palk on Eesti omaga võrreldes kordi suurem?

Solveig Jahnke: Ärakäinutele ei peaks tohutuid soodustusi tegema, ka kohalikud vajavad tuge. Aga on tähtis, et naasnute abikaasad ja elukaaslased leiaksid rakendust ja tunneksid end teretulnutena. Neile võiks näiteks võimaldada tasuta eesti keele õpet – miks mitte pista elamisloa taotlusega pihku flaier infoga, kus eesti keelt õppida? Need võivad olla väga lihtsad asjad.

Annist: Me räägime tagasitulemisest, aga praegu läheb ära uskumatutes kogustes inimesi.

Eestis ei ole tegeldud inimlikkuse loomisega, vaid pigem on äärmuslikus turumajanduslikus keskkonnas loodud olukord, kus mingil seltskonnal ja eliidil on hea, ülejäänutel mitte nii väga. Ja üldse see talendijutt – ega me ei hakka siin tillukest talentide gruppi pidama! 45 000 ruutkilomeetrit on talentide käes ja ülejäänud jooksevad Soome? Meil on vaja inimlikku elu kõigile.

Jaanika Floehr: Viis või kuus aastat tagasi poleks mina isiklikel põhjustel mitte mingil juhul tagasi tulnud. Ma arvan, et enamik meist lähebki kogemata ära ja elu kulgeb nii.

Jahnke: Suuresti on need asjad, mida riikliku programmiga ei muudagi – see on lihtsalt elu. Näiteks jääd võõrsil ilma siinsest sotsiaalsest võrgustikust, isiklikust ja professionaalsest. Kui käid välismaal ülikoolis, ei ole sul kursusekaaslasi, kes tööle sokutaksid. Teave väärtuslikust töötajast peaks jõudma tööandjani ilma onupojapoliitikata.

Annist: Mul on läinud suhteliselt hästi, antropoloogina olin algul sellise eriala esindaja, millest on Eestis puudus. Aga tean inimesi, kes omandavad mainekates välisülikoolides doktorikraade ja ütlevad, et nad ei saa naasta, sest siin on väljast tulijate vastu ringkaitse. Siin on akadeemilises maailmas niigi kitsaks läinud, miks peaks keegi tulijal teelt kõrvale astuma?

Kas tõesti eestlasel on lihtsam näiteks Prantsusmaa ülikoolis tööd saada kui kodumaal?

Annist: Küllap on seal ka ringkaitset. Aga miks peaks nii väike koht nagu Eesti ringkaitset soosima? Avatus võiks olla eesmärk. Nii akadeemilistel aladel kui ka praktilisematel, nt meditsiinis.

Lisaks sellele puudub ka mõnedel riiklikult rahastatud erialadel selgus palga osas. Palkade kujunemise süsteem pole läbipaistev. Läbipaistmatus ja garantiide puudumine peletab inimesed kaugele. Kõige suurem probleem ongi tegelikult töötingimused. Ka väike palk on okei, kui töötingimused ja tööõhkkond on meeldivad. Ent need seda pole ja see ei ole kinni lihtsalt rahas. Inimestel poleks nagu jaksu või julgust üksteisest hoolida ja üksteist hinnata ega üksteise eest seista.

Rääkisime tööst ja abikaasadest. Jaanika, su poeg veetis esimesed kaheksa aastat võõrsil. Kas tal oli lihtne siia ühiskonda sulanduda?

Floehr: Esimene aasta oli meeletult raske, kasvõi koolis. Eestis ei toetata lapse individuaalsust, siin on rohkem päheõppimist, sirge seljaga seismist – viigipüksid on tähtsamad kui mõned muud asjad. Šveitsis oli palju rohkem vaheldust, näiteks lauldakse matemaatikaülesannete lahendamise vahepeal mõni laul. Aga eks tagasi tulles peabki sisuliselt siinses ühiskonnas uuesti kõndima õppima. Sa pead ametnikega õigesti rääkima ja oskama enda eest seista, kas või üürilepingute puhul – ma ei oleks kunagi nõus üürima korterit, kuhu ma ei saa end sisse kirjutada.

Jahnke: Kiidusõnu peaks ka jagama. Eestis on lastetoetus, on haigekassa kindlustus, USA-s pead tervisekindlustuse ise ostma… Mulle meeldib, et Eestis ei pea kohe oma vastsündinu kõrvalt tööle minema, Ameerikas on lapsepuhkus vaid kuus nädalat. USA-s on tavaline puhkus ainult kaks nädalat, Eestis on see vähemalt 28 päeva. Ja kolmas asi on veel: Eesti jogurt ja piimatooted.

Floehr: Rääkides veel haridusest ajab mul ihukarvad püsti, et Saksamaal saad juba pärast neljandat klassi soovituse, kas minna edasi gümnaasiumi või põhikooli. Eestis toimub see valik vanemas vanuses, kus on teadlikkus suurem.

Annist: Eestis ei ole ka õnneks nii ilmset klassiühiskonda nagu Inglismaal. See on ka üks põhjus, miks ma ei taha lapsi seal üles kasvatada. Panebki imestama, et need, kes siinse poliitikaga üritavad seda ka Eestisse rajada – kas nad ei saa aru, mida see teeb tegelikult kõigiga, mitte ainult rataste vahele jäänutega?

Aga kuidas teie abikaasad on kohanenud?

Jahnke: Esimesed neli-viis aastat olid väga rasked, koduselt on ta hakanud end tundma viimased kaks-kolm aastat. Ta on eesti keele ära õppinud ja töötab inglise keele õpetajana. Kui ta hakkas ühissõidukiga tööl käima, rääkis ta, kui raske on vaadata elus püsimisest muserdatud nägusid. Eestis teed inimväärset tööd, aga ei saa inimväärset palka.

Floehr: Kusjuures nii-öelda vana Euroopa reguleerib seda toiduhindadega (Lääne-Euroopas on üldjuhul toidu käibemaks odavam, nt Saksamaal on see 7%, Eestis on aga ka toidukaupade käibemaks 20% – toim), et sul on elementaarsed vajadused siiski kaetud. Siin maksan aga lihatüki eest rohkem kui Saksamaal, kuigi seal on palk mitu korda suurem.

Kui Eesti tahab inimesi tagasi meelitada, mida veel kiirelt muuta tuleks?

Annist: Võib-olla laiendada stipendiumiprogramme, mis alustuseks ka ajutist tagasitulemist ja üldiselt siiatulemist soosiksid? Praegu on need orienteeritud ainult teadlastele, aga miks mitte ka praktikutele?

Jahnke: Oluline on, et muutused toimuksid ka juhtide seas. Ja et migratsiooniametis töötavad inimesed oleksid valmis käsitlema juhtumeid, kus on segaabielud ja lapsed. Siia tulles ähvardati mu mees elamisloa taotlusega hilinemise tõttu kohe maalt välja saata, kuigi meil oli vastsündinud laps. Meile anti kolm päeva aega hankida mõne ministri kiri, mis kinnitaks, et mu mees on Eesti riigile vajalik. Hiljem sattus olema teine ametnik, kes vabandas. Sageli sõltubki palju ametniku võimest ja võimust olukorda või seadusesätet tõlgendada. Eestis kiputakse seda tegema pigem inimvaenulikult ehk jäigalt. Aga saaksime Eestis nii mitmeski kohas paindlikkust ja inimlikkust lubada.

Meil on ju inimesi vaja. Neid on vaja kas juurde sünnitada või sisse tuua – muud valikut pole.



NAASNUTE LOOD

Jaanika Floehr

Elanud Saksamaal

Algul läksin Saksamaale lapsehoidjaks. Läks aga nii, et lastel polnud ema, ja otsustasin Kölni õppima jääda ja lapsed üles kasvatada. Tulime tagasi poolteist aastat tagasi, suured lapsed jäid Saksamaale õppima, aga minu lihane poeg on siin. Ta on praegu kümneaastane ja kakskeelne.

Solveig Jahnke

Elanud USA-s

Läksin USA-sse õppima kavatsusega koju tagasi tulla. Pärast ülikooli töötasin filmitööstuses. Igatsesin lähedasi ja see tõi mu tagasi. Hiljem läksin taas USA-sse, sest abiellusin kunagise ülikoolikaaslasega. Seitse aastat tagasi tulin koos ameeriklasest mehega päriseks Eestisse: tema tahtis Euroopas elada.

Aet Annist

Elanud Inglismaal

Ma ei ole päriselt ära olnudki, olen olnud pendeldaja. Praegu käib vanem laps Inglismaal koolis, britist mees töötab seal, plaanime järgmisel aastal katsetada, kuidas terve perega Eestis elada oleks. Kui kõik sujub, siis paari aasta pärast tahame alaliselt siia tulla. Eestisse tõmbab tagasi nii sõprade kui ka tillipõõsaste lõhna pärast aiamaadel.

 

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe veebiväljaandes: http://www.epl.ee/news/arvamus/vestlusring-kuidas-me-tagasi-tulime.d?id=64936064

 

USAs õppinud Liis Leitsalu: riigi väiksuse tõttu on ka iga inimese roll suurem ja olulisem

Jul

26

0

Liis Leitsalu, kes omandas USAs bakalaureusekraadi geneetika alal, arutleb selle üle, mida on ühel väiksel riigil tippspetsialistile pakkuda, kes on “talent” ja miks ta Eestisse tagasi pöördus.

Loe edasi »

Praktikale, praktikale!

Jun

19

0

Ettevõtteid, kes huvituvad praktikantidest, on meie nimekirja lisandunud veelgi!

Talent, anna endast meile märku ning teeme esimese sissejuhatuse ära!

martin.murruste@talendidkoju.ee

Nimekad ettevõtted otsivad suveks praktikante!

Jun

05

0

Märkamatult on kätte jõudnud juunikuu ja paljudel tudengitel on viimane aeg hakata mõtlema suvise praktikakoha leidmisele. Talendid Koju aitab sul seda teha!

Praktika näol Eestimaal on kindlasti tegemist kaalumist vääriva võimalusega – praktika saad viia läbi kodumaal ning emakeeles ning tee siinsesse tippettevõttesse kindlasti lihtsam, kui suuremas riigis. Samas Talendid Koju meeskonnas teame, et välismaalt nö kaugjuhtimise teel Eestis praktikakoha leidmine võib olla omajagu keeruline.

Nagu ilmselt juba tead, siis Talendid Koju veebikeskkonnas on töö- ja praktikakohti pakkunud pea kõik Eesti suuremad ettevõtted, kellest paljud võtavad suveks tööle ka praktikante. Üks neist võiksid olla just Sina!

Selleks, et Sinu teed suvisele praktikale lihtsustada, kutsume Sind üles endast meile teada andma:

Saada meile oma CV ning soovitud praktikavaldkond aadressil martin.murruste@talendidkoju.ee ning aitame sind hüva nõu ja otsekontaktidega. 

Edukat praktikasuve

Talendid Koju meeskond

Rahvaloendusel loendatud püsielanikke 1 294 236

Jun

04

0

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra.

http://www.stat.ee/63779

 

 

Välismaalastele on Eesti võõrsil elavate eestlaste nägu

Apr

18

0

President Ilves: Eesti vajab meie võõrsil elavate kaasmaalaste abi

President Toomas Hendrik Ilves, kes kohtus Ameerika Ühendriikides Bostonis ja Washingtonis elavate eestlastega ning külastas Washingtoni lähistel Eesti kooli, kinnitas: eestlase vaim püsib kindlalt väikestel kaasmaalaste saartel suures Ameerikas.

“Eesti kooli taasavamine Washingtonis näitab taas kord, et võõrsil elavad eestlased tahavad ja oskavad hoida oma keelt ja kultuuri ning annavad seda edasi ka oma lastele,” ütles president Ilves.

“Eesti vajab meie võõrsil elavate kaasmaalaste abi, sest teie saate olla usutavad ja edukad Eesti toetajad,” sõnas president Ilves. “Kõigil eestlastel, kellele isamaa käekäik korda läheb, on võimalus tegutseda Eestit tutvustavate saadikutena.”

Täna lendab Eesti riigipea Varssavisse, kus homme ja ülehomme toimub Baltimaade ja Poola presidentide kohtumine, millel arutatakse NATO Chicago tippkohtumisega seotud teemasid.

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond

http://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7322-president-ilves-eesti-vajab-meie-voorsil-elavate-kaasmaalaste-abi/layout-visit.html

Kaua võõrsil elanud Jaanika Floehr leiab, et kodus jõuad ja suudad enam

Mar

21

0

Kes Te olete?

Jaanika Floehr, pea sama kaua võõrsil, kui Eestis elanud, kaks kasulast ja üks pesamuna, lesk, Kölnis ja Bernis õigusteadust õppinud. Töötan siin kohaliku ettevõtte heaks ja kasutan kahjuks vähe eesti keelt.

Kes või mis on Teie jaoks “talent”?

“Talent” on minu môistmist mööda väga lai mõiste. Võiks öelda, et keegi väga eriliste võimetega. Mis aga on erilised võimed? Kas oskus inimest ära kuulata on eriline võime? Kas “talendil” peab eriline haridus olema, vôi piisab potentsiaalist? Sel kohal võiks veel kaua filosofeerida. 

Miks peaks Eestisse tagasi tulema?

Eestisse ei pea tagasi tulema, pole sundi. Kui aga juured tõmbavad ja elu vähegi lubab, on see õige tee, mis kodumaale viib. Oma kogemuse põhjal võin aga öelda, et Eesti kodanikuna välisriikides saab tugeva panuse anda, kui kodumaa kohta hea sõna öelda, Eestit maailmakaardil positiivses mõttes tutvustada, kui inimestele ses suures ilmas lihtsalt seletada, kes me oleme. Ausalt öelda, see on raskem ülesanne kui esialgu arvata võib. Teadmatus nende seas, kellega meid aastakümneid raudne eesriie lahutas, oli väga suur ja suur on ta ikka veel.

Mida on Eestil talentidele pakkuda?

Eestil on ikka seda pakkuda, et “iga mees on oma õnne sepp ja kes vähegi suudab ja vähegi püüab…”, ainult et siin on kodu ja jõuad ja suudad ehk rohkem.

Mida annab välismaa kogemus?

Välismaa kogemus annab avatumat silmaringi, võimet asju tervikuna näha, palju tolerantsust ja tonnide kaupa küpsust. Eriti aga seda, et kaob arvamus, et igal pool mujal on rohi rohelisem ja taevas sinisem. Taevast ei pakuta kandikul ei Eestis ega ka kuskil mujal.

Mida tähendab tagasitulnu Eesti ühiskonnale?

Tolerantne ja laienenud silmaringiga inimene annab igale ühiskonnale palju. Ehk annab tagasitulnu veel seda, et suudab kannatlikult seletada kriitilistele eestlastele, kes siin on võib-olla kibestunud ja aru ei saa, miks tagasi tullakse, et võõrsil pole rohi rohelisem jne ning näidata, kui palju tegelikult Eestil pakkuda on.

USAs hariduse omandanud Solveig Jahnke pajatab, mida Eestil pakkuda on

Feb

10

0

 

 Alustades pisikestest, aga olulistes asjadest, loetleb Solveig, kuidas välismaal Eestil on talendile pakkuda maailma parimat jogurtit, kohukesi, kohupiima, rukkileiba ja võid, metsmaasikamoosi, kilode kaupa kukeseeni aga ka palju muud. Loe edasi »